Selles sarja viimases artiklis, mis käsitleb 2020. aastal avaldatud BS5489 peamisi muudatusi, räägime lähemalt toodete pimestusklasside jaost: mida standardid nüüd soovitavad ja miks see on oluline.
Mis on pimestus?
Pimestus on kontrollimatu heledus või liiga tugev valgus, mis võib põhjustada kõike alates kergest ebamugavusest kuni nägemisvõime või nähtavuse märgatava halvenemiseni. See skaala on siiski subjektiivne, sest tundlikkus pimestuse suhtes on inimeseti väga erinev. Näiteks on eakamad inimesed silma vananemise tõttu pimestuse suhtes sageli tundlikumad. Pimestuse vähendamine on aga tõhus viis parandada ala valgustuse kvaliteeti.
Toode või valgustuslahendus
Valgustite pimestusklassid on küll kasulikud, kuid need ei näita tegelikult, kui pimestav on lõpuks valgustuslahendus tervikuna. Need näitavad, kui pimestav on konkreetne toode eraldi võetuna. Selgitame lähemalt: toote pimestus ja lahenduse pimestus ei tähenda tingimata sama asja. Näiteks prožektor on tavaliselt väga pimestav toode, eriti kui seista ja sellesse üles vaadata! Kui aga lähete staadionile mängu vaatama, ei peeta staadionit liiga pimestavaks, sest valgustus on projekteeritud suure ala valgustamiseks. Seega saab pimestava toote projekteerida lahendusse, mis tegelikult vähendab pimestust, ja see saavutatakse hea projekteerimistava abil.
Kuidas on pimestuse nõuded BS5489 standardis muutunud?
Standardid muutusid 2020. aastal ja see mõjutas pimestuse käsitlemist, st seda, kuidas teha kõrvalteede P-klasside jaoks õigeid pimestusarvutusi. Uus lähenemine eelistab valgustuslahenduse hindamiseks lävitõusu (TI, protsent, mille võrra peab objekti kontrasti suurendama, et see jääks nähtavuse lävele, kui teevalgustuspaigaldise valgustid tekitavad nägemist halvendavat pimestust ) üksiku toote pimestusklassi asemel.
Millist mõju ja kasu see peaks tooma?
Minu arvates peaks fookuse nihkumine pimestusklassidelt ja G-klassidelt valgustuslahenduse korrektsele projekteerimisele, mis arvestab pimestust projekteerimisarvutustes, avama turu konkurentsile. Mõnel juhul (mitte küll kõrvalteede puhul), aga P-klasside puhul on laternate valik piiratud, eriti G-klasside kõrgemas otsas, näiteks G6 valgustite puhul. Madalamas otsas on valikut palju rohkem, nii et mõju on väiksem. Kui lahendus projekteeritakse nii, et toote liigse pimestuse üle otsustab lõplikult lävitõus (mitte eraldiseisev G-klass), peaks ostjatel ja projekteerijatel olema valgustite valimisel kindlasti rohkem valikuvõimalusi.
Tegelikult pole pimestusklasside kasutamine tootetunnusena eri pakkumiste võrdlemiseks tehniliselt korrektne, st „ostke see toode, sest see on G6 ja seetõttu parem kui konkurendi G3 toode“. Valgustuslahenduses see nii ei toimi. Palju olulisem on see, kuidas toote abil valgustus projekteeritakse.
Mitu aastat tagasi pidime projekteerima G6 lahenduse ja selles kasutati 25% rohkem valgusteid, kui tegelikult vaja oli. Ausalt öeldes ei näe see mööda sõites siiani õige välja, sest maste on lihtsalt liiga palju! Aga see oli nii, sest G6 oli määratletud kui valguse piiramise ülim mõõdupuu.
Pimestusklassid ja valgustuse projekteerimine
Loomulikult on väga oluline, et valgustist ei läheks valgust otse taevasse, sest see on raisatud valgus, kuidas ka ei vaataks. Kuid LED-id on väga suunatud, nii et kui püüate saavutada head mastivahet ja jaotada valgust üle tee ühtluse saavutamiseks, tuleb valgust suunata üsna suure nurga all. Niipea kui hakkate seda piirama (sest G-klass ei luba teatud nurgast kaugemale üle teatud valgushulga), kärbite valgust, mis loomulikult kitsendab valgusjaotust, ja siis ei saavuta enam soovitud mastivahet.
Lisaks ei soovi juht loomulikult, et nägemist halvendav pimestus talle silma paistaks.
Seetõttu on lävitõus pimestuse palju parem määratlus kui G-klass, sest kõike saab arvesse võtta ja valgustuslahenduse projekti sisse arvestada. See võib tähendada, et kliendid vajavad korralikult projekteeritud lahenduse jaoks vähem valgusteid või vatte.
Vana standardi järgi võis S-klassi teel valge valguse kasutamisel valgustusklassi 25% võrra alandada. S/P-suhte nõuded tulid seda kinnitama (jällegi umbes 25%). Praegusest versioonist on see eemaldatud. Mõni võib eeldada, et valgustusklassi tuleks seega 25% võrra tagasi tõsta, kuid see pole ilmselgelt otseselt nii, sest kasutatakse endiselt samu hea S/P-suhtega tooteid, mis saavutavad nõutud valgustusklassid ka siis, kui S/P-suhet enam ei nõuta.
Kas see ei tähenda siis suuremat energiakulu?
Kuna standardid on aja jooksul muutunud, on siin ruumi arusaamatusteks. Mõni võib eeldada, et S/P-suhte eemaldamine tähendab sisuliselt suuremat energiakulu. Kuid jällegi, kui projekteerida korralikult ja kasutada hea optikaga kvaliteetset toodet, siis see nii ei ole. Sääst peaks olema endiselt suur. Võib-olla umbes 2% väiksem, mõnel juhul suurem, kuid kokkuvõttes see tasakaalustub ja energiakulu on ikka tunduvalt väiksem kui olemasoleval lahendusel.
Minu arvates on rõhk sellel, et suunata valdkonda jätkuvalt õige valgustustaseme poole õige kasutuse jaoks ega suunata ostjaid enam külmemate värvustemperatuuride poole, vaid keskenduda mugavamatele valgusallikatele, mis loovad kvaliteetsema valgustatud keskkonna. Varem võidi soojema värvustemperatuuri kasutamise eest väiksema S/P-suhte tõttu karistada, kuid enam mitte. Energiakulus on endiselt erinevus, kuid see väheneb jätkuvalt, kuna LED-id muutuvad tõhusamaks. Arvestada tuleks valgustuslahenduse üldist mõju ja tõhusust.
„See on usaldusväärsem ja tehnilisem lähenemine“
Pimestuse puhul on mõte selles, et lahenduse pimestavuse hindamiseks kasutatakse kogu lahenduse mõõtmise meetodit, mitte ei mõõdeta toodet, et välja selgitada, kas selles lahenduses kasutatav toode on pimestav. See on lihtsalt palju tehnilisem lähenemine.
Sisuliselt peame võimaluse korral arvutama lahenduse lävitõusu ja ainult siis, kui seda ei saa arvutada, tuleks kasutada toote pimestusklassi. Varem rakendati pimestusklasse [vahet tegemata] üldiselt kõikjal, mis eriti hankedokumentides võib turgu kitsendada ja viia kaugeltki mitte optimaalse projektlahenduseni.
Ka see muudatus on suunatud valgustatud keskkonna kvaliteedi parandamisele usaldusväärse ja tehnilise lähenemise abil.
Kokkuvõtteks
Briti standardite väljatöötamisega tegelevad ilmselt paljud rühmad: BSI komiteed, aga ka ILP tehniline komitee ja valgustusvaldkonna koostöörühmad. Kõik nad annavad oma panuse. Kuigi nad standardeid ei kirjuta (seda teeb ainult Briti standardikomitee), annavad kõik need rühmad väljatöötamisprotsessi sisendit, näiteks selle kohta, kuidas nad on kehtivat dokumenti kasutanud ja milliseid probleeme on liikmed projekteerimisel kohanud.
Nüüd, kui kõik vajalikud muudatused on standarditesse kirjutatud, jääb üha vähemaks juhtumeid, kus teatud elemente saab eri moodi tõlgendada või eri piirkonnad kasutavad eri lähenemisi. LED-ile ülemineku jätkudes ja turu küpsedes toob see lõpuks kaasa ühtlasema praktika kogu Ühendkuningriigi teetaristus. Samuti jääb tootjatel vähem võimalusi konkureerida näitajatega või rõhutada peeneid tooteerinevusi, mis klientidele tegelikult väärtust ei lisa.
Kuidas INDO tooted uutele standarditele vastavad
INDO lahendused pakuvad standardina muudetavat adaptiivset valgustust, valgusvoo piiramist ja osa ööst kestvat hämardamist ning eelprogrammeeritud väljalülitust; kui valgustit kasutatakse keskse juhtimissüsteemi või muu kolmanda osapoole juhtimiseta, saame selle programmeerida trükkplaadikoostu (PCBA).
Andurjuhtimist vajavate lahenduste jaoks, näiteks passiivsed infrapuna-liikumisandurid (PIR), kohalolekuandurid ja nupplülitid, on meil loomulikult anduriühilduv valgusti SiCURA
INDO tooted pakuvad sõltuvalt kasutatavast valgusmoodulist mitmesuguseid optikaid pimestusklassidega G1 kuni G4. Meie OPUS2 ja CHROMA LED-valgusmoodulid on projekteeritud pimestust silmas pidades: need kasutavad väiksemat arvu suuremaid LED-valguspunkte, mis annab pehmema välimuse, tagades samal ajal sellise toote puhul oodatava jõudluse.
