Selles sarja viimases artiklis, mis käsitleb standardi BS5489 2020. aastal avaldatud peamisi muudatusi, vaatame lähemalt valgustite pimestusklasside jaotist: mida standard nüüd soovitab ja miks see on oluline.
Mis on pimestus?
Pimestus on kontrollimatu heledus või liiga tugev valgus, mis võib põhjustada kõike alates kergest ebamugavusest kuni nägemisvõime ja nähtavuse häiriva halvenemiseni. See on siiski subjektiivne skaala, sest tundlikkus pimestuse suhtes on inimestel väga erinev. Näiteks on eakamad inimesed silma vananemise tõttu pimestuse suhtes sageli tundlikumad. Pimestuse vähendamine on aga tõhus viis parandada seda, kui hästi mingi ala on valgustatud.
Toode versus valgustuslahendus
Valgustite pimestusklassid on kasulikud, kuid need ei näita tegelikult, kui pimestav on valmis valgustuslahendus. Need näitavad, kui pimestav on konkreetne toode eraldi võetuna. Selgitame lähemalt: pimestus toote puhul ja pimestus valgustuslahenduse puhul ei tähenda tingimata sama asja. Näiteks prožektor on tavaliselt väga pimestav toode, eriti kui seista ja sellesse üles vaadata! Kui aga lähete staadionile mängu vaatama, ei peeta staadionit liiga pimestavaks, sest selle valgustus on projekteeritud suure ala valgustamiseks. Seega saab pimestava toote paigutada valgustuslahendusse, mis tegelikult pimestust vähendab, ja see saavutatakse hea projekteerimistavaga.
Kuidas on standardis BS5489 muutunud pimestuse nõuded?
2020. aastal muutusid nõuded selles osas, kuidas pimestust käsitletakse, st kuidas teha kõrvalteede P-klasside puhul õiged pimestusarvutused. Uus lähenemine eelistab valgustuslahenduse hindamisel lävitõusu (Threshold Increment ehk protsentuaalne kontrastsuse suurendamine, mida on vaja, et objekt jääks teevalgustuspaigaldise valgustite põhjustatud nägemist halvendava pimestuse korral nähtavuse lävele) üksiku toote pimestusklassi asemel.
Millist mõju ja kasu see peaks andma?
Arvan, et fookuse nihkumine pimestusklassidelt ja G-klassidelt valgustuslahenduse korralikule projekteerimisele, mille puhul pimestus on projekteerimisarvutuse osa, peaks turul konkurentsi avardama. Mõnel juhul (kõrvalteede puhul küll mitte eriti), aga P-klasside puhul on laternate valik piiratud, eriti G-klasside ülemises otsas, näiteks G6-valgustite puhul. Alumises otsas on valikut palju rohkem, seega on mõju seal väiksem. Kindlasti peaks valgustuslahenduse projekteerimine, kus just lävitõus määrab lõplikult, kas toode on liiga pimestav või mitte (erinevalt eraldiseisvast G-klassist), andma ostjatele ja projekteerijatele valgustite valimisel rohkem valikut.
Tegelikult ei ole pimestusklassi kasutamine toote omadusena pakkumiste võrdlemisel tehniliselt korrektne, st „ostke see toode, sest see on G6 ja seega parem kui konkurendi G3 toode“. Valgustuslahenduses see nii ei tööta. Palju olulisem on see, kuidas valgustus toote abil projekteeritakse.
Mõned aastad tagasi pidime projekteerima G6-lahenduse ja selles kasutati 25% rohkem valgusteid, kui tegelikult vaja oli. Ausalt öeldes ei näe see mööda sõites siiani õige välja, sest mastid on lihtsalt liiga tihedalt! Aga põhjus oli selles, et G6 oli määratletud valguse kontrollimise ülima mõõdupuuna.
Pimestusklassid ja valgustuse projekteerimine
Muidugi on äärmiselt oluline tagada, et valgustist ei läheks valgust otse taevasse, sest see on raisatud valgus, ükskõik kuidas vaadata. LED-ide eripära on aga see, et nad on väga suunatud; kui püüate saavutada head mastide vahekaugust ja jaotada valgust üle tee, et saavutada ühtlus, peate valgust suunama üsna suure nurga all. Niipea kui hakkate seda piirama (sest G-klass ei luba teatud nurgast kaugemale teatud hulka valgust), lõikate valgust vähemaks, mis loomulikult koondab valgusjaotuse kitsamaks ja siis ei saavuta Te enam soovitud vahekaugust.
Lisaks ei soovi juht muidugi, et nägemist halvendav pimestus talle silma paistaks.
Seega on lävitõus pimestuse määratlusena palju parem kui G-klass, sest kõik tegurid saab arvesse võtta ja valgustuslahenduse projekti sisse arvestada. See võib tähendada, et klientidel on korralikult projekteeritud lahenduse jaoks vaja vähem valgusteid või vatte.
Vana standard ütles, et kui S-klassi teel kasutatakse valget valgust, võib valgustusklassi 25% võrra alandada. Seda kinnitasid SP-suhte nõuded (jällegi umbes 25%). Praeguses versioonis on see eemaldatud. Mõni võib eeldada, et valgustusklassi tuleks siis 25% võrra tagasi tõsta, kuid see ei ole otseselt nii, sest kasutate endiselt samu hea SP-suhtega tooteid, mis saavutavad nõutud valgustusklassid ka siis, kui SP-suhet enam ei nõuta.
Kas nii ei kulu siis rohkem energiat?
Aja jooksul muutuvad standardid annavad ruumi arusaamatusteks. Mõni võib eeldada, et SP-suhete kaotamine tähendab sisuliselt suuremat energiakulu. Kuid jällegi: kui projekteerite korralikult ja kasutate hea optikaga kvaliteetset toodet, siis see nii ei ole. Sääst peaks olema endiselt suur. Võib-olla umbes 2% väiksem, mõnel juhul rohkem, kuid kokkuvõttes see tasakaalustub ja energiakulu on endiselt oluliselt väiksem kui olemasoleval lahendusel.
Arvan, et rõhk on endiselt sellel, et suunata valdkonda saavutama õiget valgustustaset õiges rakenduses, ja enam ei suunata ostjaid külmemate värvustemperatuuride poole, vaid keskendutakse mugavamatele valgusallikatele, mis loovad kvaliteetsema valgustatud keskkonna. Varem võidi soojema värvustemperatuuri kasutamise eest madalama S/P-suhte tõttu karistada, kuid enam mitte. Energiakulus on endiselt erinevus, kuid see väheneb pidevalt, sest LED-id muutuvad tõhusamaks. Arvesse tuleks võtta valgustuslahenduse üldist mõju ja tõhusust.
„See on töökindlam ja tehnilisem lähenemine“
Pimestuse puhul on mõte selles, et kasutate valgustuslahenduse mõõtmise meetodit, et hinnata, kas lahendus on pimestav, selle asemel et mõõta toodet ja hinnata, kas selles lahenduses kasutatav toode on pimestav. See on lihtsalt palju tehnilisem viis.
Põhimõtteliselt tuleb võimaluse korral arvutada valgustuslahenduse lävitõus ja ainult siis, kui seda ei ole võimalik arvutada, kasutada toote pimestusklassi. Varem rakendati pimestusklasse [vahet tegemata] üldiselt, mis eriti hanke tehnilises kirjelduses võib turgu kitsendada ja viia kaugeltki mitte optimaalse projektlahenduseni.
Ka see muudatus on suunatud valgustatud keskkonna kvaliteedi parandamisele töökindla ja tehnilise lähenemise abil.
Kokkuvõtteks
Briti standardite väljatöötamisega tegeleb loomulikult palju rühmi: BSI komiteed, aga ka ILP tehniline komitee ja valgustusvaldkonna koostöörühmad. Kõik nad annavad oma panuse. Kuigi nad ise standardeid ei kirjuta (seda teeb Briti standardite komitee), annavad kõik need rühmad sisendit arendusprotsessi, näiteks selle kohta, kuidas nad kehtivat dokumenti on kasutanud ja milliseid probleeme on liikmed projektide koostamisel kohanud.
Nüüd, kui kõik vajalikud muudatused on standardisse kirjutatud, jääb üha vähem olukordi, kus teatud elemendid on tõlgendamise küsimus või eri piirkonnad kasutavad erinevaid lähenemisi. Kui üleminek LED-ile jätkub ja turg küpseb, viib see lõpuks ühtlasema tava ja praktikani kogu Ühendkuningriigi teedevõrgus. Samuti jääb tootjatele vähem ruumi konkureerida näitajatega või rõhutada peeneid tooteerinevusi, mis klientidele tegelikult lisaväärtust ei anna.
Kuidas INDO tooted vastavad uutele standarditele
INDO lahendused pakuvad standardina muutuvat adaptiivset valgustust, valgusvoo piiramist ja osaöist hämardamist ning eelprogrammeeritud väljalülitust; saame selle programmeerida trükkplaadile (PCBA), kui valgustit kasutatakse keskse juhtimissüsteemi või muu kolmanda osapoole juhtimiseta.
Andurjuhtimist vajavate lahenduste jaoks, näiteks PIR-liikumisandurite, kohaloluandurite või nupplülititega, on meil loomulikult anduriühilduv valgusti SiCURA.
INDO toodetel on valik optikaid, mille pimestusklass on sõltuvalt kasutatud valgusmoodulist G1 kuni G4. Meie OPUS2 ja CHROMA LED-valgusmoodulid on projekteeritud pimestust silmas pidades: neis on vähem, kuid suuremaid LED-valguspunkte, mis annavad pehmema väljanägemise ja tagavad samal ajal sellise toote puhul oodatava jõudluse.
