Korraldate tänavavalgustuse hanget? Mis jääb üle teha, kui see on tehtud…
Nagu paljud meist teavad, sillutavad vähest hooldust vajavad valgustustehnoloogiad teed paigaldistele, mis peaksid kestma 15 aastat või kauem. Kui paigaldis on valmis, jääb tõepoolest teatud hulk jätkuvaid tegevusi, nagu arendustööd, jõulukaunistused ja hooldus, sealhulgas elektri- ja konstruktsioonikatsetused ning puhastamine. Kuid kas valgustusinseneri igapäevaste põhitegevuste poolest on tema roll omavalitsuses edaspidi praegusega võrreldes veel äratuntav?
Kui suured investeeringud võimaldavad kohaliku omavalitsuse kogu valgustipargi mõne aastaga hankida ja välja vahetada, siis milline näeb tüüpilise omavalitsuse tänavavalgustuse osakond välja pärast seda?
Tehnoloogia muutub pidevalt
Üks mõttesuund on, et LED-ide valgusviljakuse kiire paranemise või isegi mõne uue murrangulise tehnoloogia tõttu vahetatakse täna paigaldatavad LED-laternad tegelikult välja palju lühema aja jooksul, kui on nende projektne eluiga. Nii võib juhtuda, kui umbes viie aasta pärast turul olevad tooted pakuvad väiksemat energiatarvet või paremaid funktsioone, mis annavad uuendamiseks piisava majandusliku põhjenduse. Varasemate valgustustehnoloogiatega on raske paralleele tõmmata, sest kuigi valgusviljakuses ja hoolduses on tehtud hüppeid, on alles hiljutised tehnoloogiad pakkunud nii pikaks ajaks täiesti hooldusvaba lahendust.
Mitme allikaga vesteldes selgus aga, et juba on kohalikke omavalitsusi, kes on LED-valgustitele ülemineku lõpetanud ja seejärel tänavavalgustuse osakonnas töötajaid koondanud.
Üks allikas, kelle ülemineku hange on lõpusirgel, teatas, et juhtkond on temaga ühendust võtnud eesmärgiga muuta tema ametikoht lähiaastatel osalise tööajaga ametikohaks.
Ilmselgelt on iga Ühendkuningriigi kohaliku omavalitsuse tegevus väga erinev, osalt sõltuvalt teedevõrgu suurusest ja osalt omavalitsuse lepingulisest korraldusest. Kuigi mõned omavalitsused võivad olla korraldatud nii, et koondamised on ebatõenäolised, siis mis võib teiste puhul tähendada, et nad liiguvad teadmatult selles suunas?
Nendele küsimustele vastamiseks tuleb kõigepealt mõista, milline on valgustusinseneri praegune töökoormus ja milline see võiks olla tulevikus.
Kuidas Te oma aega kasutate?
Kohalikes omavalitsustes töötavate valgustusinseneride rühmalt kogutud andmete põhjal kulub umbes 18% tüüpilise inseneri kogu tööajast asendusvalgustuse projektide koostamisele ja 14% valgustite hooldusküsimuste, näiteks plaaniliste lambivahetuste korraldamisele. Huvitaval kombel on üsna suur osa kogu aasta tööst (hinnanguliselt ligi 20%) seotud jõulukaunistuste ja üritustega.
See hõlmab kaunistuste, siltide, loosungite jms spetsifitseerimist, paigaldamist, hooldust ja mahavõtmist. Kui omavalitsus just ei otsusta neid aasta läbi üleval hoida, ei pääse sellest põhitöökoormusest. Lisaks vajavad uued arendused ka edaspidi teatud määral valgustuse projekteerimist ja planeerimist. Kuigi elektri- ja konstruktsioonihoolduse nõuded võivad muutuda, tuleb nende küsimustega ka edaspidi tegeleda.
Sellest järeldub, et suure osakonna tänavavalgustuse insenerid, kes keskenduvad asendusprojektide koostamisele ja kelle töö on tugevalt jaotatud ja spetsialiseerunud, on suurema tõenäosusega mõjutatud. Põhjus on selles, et kui need asendusprojektid on valmis, jääb vähe muud teha.
Insenerid, kelle vastutusalasse kuuluvad peamiselt uued arendused, section 38 lepingud, jõulukaunistused ning elektri- ja konstruktsioonihooldus, tõenäoliselt mõju ei tunne, sest nende tegevuste järele on jätkuv vajadus. Kuid kui need kohustused ei õigusta täiskohaga ametikohta, hakkab omavalitsus paigalduste lõppedes tõenäoliselt otsima võimalusi kokkuhoiuks.
Edasine tee
Üks võimalus, kuidas omavalitsused võivad kokku hoida, on koondada jätkuv töövajadus väiksemale arvule ametikohtadele, mida saaks seejärel eri omavalitsuste vahel ühiselt kasutada. Teise võimalusena võiks selle töö sisse osta erasektorilt.
Küsitletute töökoormuse jaotuse põhjal on näha, et kui kaob vajadus jätkuva üldise valgustihoolduse ja asendusprojektide järele (mis oleks täiesti hooldusvaba LED-lahenduse tulemus), tekib auk umbes 1/3 ulatuses kogu tööst. Kolmest valgustusinsenerist koosnevas meeskonnas võiks see töökoormuse mõttes tähendada ühe täiskohaga ametikoha kadumist.
Kuigi ühelt poolt võiks seda valgustusinseneri „lisavõimsust“ kasutada selleks, et mõelda välja uusi ideid, projekte ja programme, mis võiksid kohalikele elanikele lisaväärtust tuua, võib see teisalt saada kulude kokkuhoiu sihtmärgiks. Tulemus sõltub lõppkokkuvõttes konkreetsest omavalitsusest, kuid omavalitsuste eelarvete praeguse surve juures võiks küsida: kas valgustusinsenerid, aidates oma tööandjatel kokku hoida, kirjutavad kogemata iseendale lahkumisteadet (P45)?
